Kui olime kätte saanud oma kontserdipiltetid ja raamatu, kutsuti meid kõikide puurivate pilkude saatel valima laualt ühte paberikest. Kolm paberti. Kolm täiesti tavalist joonelist paberit. Kokku voldituna lebamas laual. Mis seal ikka rasket on? Võtad ühe, soovid ühele oma võistkonnaliikmele õnne ja kõnnid minema, eksole? Võta keskmine paber, siis on täpselt: vasakul Eesti, paremal Eesti ja keskel Portugal. Täiesti kindlalt. Jah, ma võtan keskmise paberi. Ja sirutasin käe parempoolse sedelikese poole. Kõrvust mööda minevad vallavanema sõnad: "Avage kõik ühel ajal". Käed värisevad, süda tuksub. Magnus lausub: "Eesti...". Jah, Getter võidab. Getter: "Eesti." Ja siis mõistan ka mina oma paberi lahti teha, õiget pidi keerata ja paar südamelööki vahele jätta. Vallavanema küsimuse peale, kellel on Portugal ei suuda ma tükk aega vastata, siis tõstan vaikselt käe, naeratan, tunnen kõrvus kuidas pulss lööb ja ütlen nii tema kui enda kinnituseks "Mul on Portugal."
No comments:
Post a Comment