Kuna 10. augusti õhtu Sabrosas läks kiireks, ei jõudnud ma kordagi telefoni kätte võtta, et paari reaga toimuvat edasi anda. Seega teen seda tagantjärgi.
Peale paaditripi käisime veini tegusteerimisel ja veinikeldris. Hüppasime läbi ka ühe kuldsete kätega mehe juurest, kes veinivaatidest kõiksugu imeasju teeb. Alates maailma geniaalsematest baarikappidest ja lõpetades kelladega. Ma täiesti tõsiselt kujutasin seda baarikappi oma elutoas ette, aga kuna ma oleks pidanud selle jaoks muretsema veel ühe koha lennukisse, jäi see seekord ostmata. Rõhutan sõna seekord.
Peale paaditripi käisime veini tegusteerimisel ja veinikeldris. Hüppasime läbi ka ühe kuldsete kätega mehe juurest, kes veinivaatidest kõiksugu imeasju teeb. Alates maailma geniaalsematest baarikappidest ja lõpetades kelladega. Ma täiesti tõsiselt kujutasin seda baarikappi oma elutoas ette, aga kuna ma oleks pidanud selle jaoks muretsema veel ühe koha lennukisse, jäi see seekord ostmata. Rõhutan sõna seekord.
Kella viie aeg läksime hotelli, seadsime end valmis ja läksime Sabrosa ujulasse. Enne seda tegime Eily ja Mari-Liisiga ühe väikese jalutuskäigu, tutvudes kohalikega. Kohalike all pean silmas umbes 40 aastast meest, kes meid oma partyle kutsus ja kiitis kui ilusad tüdrukud ikka Eestis elavad. Temast saime lahti sellega, et Mari-Liis teeskles, et tal telefon heliseb. Seejärel leidsime endale uued fännid. Umbes kümme 14-16 aastast poissi, kes karjusid üle linna kui ilusad me oleme.
Igaljuhul... Ujula Eesti mõistes - suur bassein, valged seinad, kloorihais. Ka Portugalis ja Sabrosas on otseloomulikult selliseid, meid viidi aga välibasseini, mis oli kinda' fantastic. Palmid, hiiglaslik bassein, päevitamistoolid ja välikohvik. Meie tulekuks aeti kõik kohalikud minema, seega oli kogu olemine ainult meie päralt. Meie Mari-Liisiga olime seal tunnikese seejärel käisime hotellis, vahetasime riided ja läksime linna avastama. Võtsime ette tee kirikusse. Vahe peal joinisime pargis ja pildistasime inimeste aias kasvavaid hiiglaslike taimi. Veidike enne kirikuni jõudmist jõudsid ka Eily ja Viivi meile järgi. Kirik oli kinni, väravate vahelt uudistasime surnuaeda, mis oli Eesti surnuaedadest vägagi erinev. Ma ei tea, mida ma näha lootsin... Aga noo see oli väga teistsugune. Tagasi kesklinna poole liikudes ja anektoote rääkides kohtasime Eily peiksi ja ämma (inside joke, aga ma lihtsalt pidin seda mainima).
Enne õhtusööki hüppasime läbi kohalikust kohvik-poest ja nautisime tuletõrjujate tähelepanu (naerupaus, aga nalja ma siia edastada ei suudaks). Seejärel läksime Eily ja Mari-Liisiga baari, kus üritasime baarmenile mitu minutit selgeks teha, et me sooviks menüüd näha, aga kui ta lõpuks ikkagi midagi aru ei saanud, läksime minema.
Hotelli jõudes algas kohe õhtusöök. Sabrosa vallavanema ja vallatöötajatega. Viie käiguline õhtusöök algas Eesti aja järgi kella kümne aeg ja lõppes kella ühe ajal. See-eest oli seltskond hea. Mina istusin Sabrosa ühe põhilise turismiarendaja kõrval, kellega arutasime selle õhtu jooksul läbi kõik võimalikud teemad. Alates koolist ja meie riikide eripäradest ning lõpetades perekonnaga.
Igaljuhul... Ujula Eesti mõistes - suur bassein, valged seinad, kloorihais. Ka Portugalis ja Sabrosas on otseloomulikult selliseid, meid viidi aga välibasseini, mis oli kinda' fantastic. Palmid, hiiglaslik bassein, päevitamistoolid ja välikohvik. Meie tulekuks aeti kõik kohalikud minema, seega oli kogu olemine ainult meie päralt. Meie Mari-Liisiga olime seal tunnikese seejärel käisime hotellis, vahetasime riided ja läksime linna avastama. Võtsime ette tee kirikusse. Vahe peal joinisime pargis ja pildistasime inimeste aias kasvavaid hiiglaslike taimi. Veidike enne kirikuni jõudmist jõudsid ka Eily ja Viivi meile järgi. Kirik oli kinni, väravate vahelt uudistasime surnuaeda, mis oli Eesti surnuaedadest vägagi erinev. Ma ei tea, mida ma näha lootsin... Aga noo see oli väga teistsugune. Tagasi kesklinna poole liikudes ja anektoote rääkides kohtasime Eily peiksi ja ämma (inside joke, aga ma lihtsalt pidin seda mainima).
Enne õhtusööki hüppasime läbi kohalikust kohvik-poest ja nautisime tuletõrjujate tähelepanu (naerupaus, aga nalja ma siia edastada ei suudaks). Seejärel läksime Eily ja Mari-Liisiga baari, kus üritasime baarmenile mitu minutit selgeks teha, et me sooviks menüüd näha, aga kui ta lõpuks ikkagi midagi aru ei saanud, läksime minema.
Hotelli jõudes algas kohe õhtusöök. Sabrosa vallavanema ja vallatöötajatega. Viie käiguline õhtusöök algas Eesti aja järgi kella kümne aeg ja lõppes kella ühe ajal. See-eest oli seltskond hea. Mina istusin Sabrosa ühe põhilise turismiarendaja kõrval, kellega arutasime selle õhtu jooksul läbi kõik võimalikud teemad. Alates koolist ja meie riikide eripäradest ning lõpetades perekonnaga.
No comments:
Post a Comment